Klaasi purunemine termiliste pinge tõttu ei ole garantiiga kaetud nähtus, sest see ei ole toote mittevastavus, vaid klaasi kui materjali omadustest tingitud nähtus. Kui klaas kuumeneb (ja eriti kui klaasi erinevad piirkonnad kuumenevad erinevalt), siis tekkivad klaasis pinged, mis võivadki põhjustada purunemise. Tüüpilised riskitegurid on toa poolt klaasi vastu asetatud või sattunud objektid, kuid ka klaasi pinnale liialt lähedal olevad aknakatted (rulood, kardinad). Sarnaselt võivad termilisi pingeid põhjustada hoone välisosade varjud ja erinevad klaasidele kleebitavad lisafunktsioone pakkuvad kiled (nt turvakiled, päikesekaitsekiled). Iseloomulikud tundemärgid on mõra algus klaasi serva suhtes täisnurga all ja klaasi pinnal tekkiv looklemine. Samuti võib tugevamate pingete korral olla mõra alguses nn purskkaevu efekt, mille puhul ühest punktist lähtub mitmeid mõrasid.

Mida siis teha?

Kardinaid või muid aknakatteid planeerides arvesta ohutu paigaldusvahega - minimaalselt 50 mm klaasi pinnast toa poole, mis võimaldab õhu liikumist ja klaasi pind ei kuumene üle.

Hoone projekteerimisel tuleb võtta arvesse võimalikke varje. Ettevaatlik tuleb olla sügavate lodžade, laiade räästaste ja karniiside korral. Kõrged ja avatäited (nö maast-laeni aknad, klaasuksed), millel on suured klaasipinnad tuleks tellida juba ohutuse huvides karastatud klaasidega, mis purunemisel ei tekita suuri, teravate servadega klaasikilde. 

Järgnevalt mõned konkreetsemad näpunäited:

Ainus 100% kindel viis termopurunemise vältimiseks on karastatud klaasid kogu paketi ulatuses (toapoolne, õuepoolne ja 3-kordses paketis ka keskmine klaas).

KLAASIDELE KLEEBITAVAD KILED

- Õuepoole kleebitava kile puhul (nt turvakile või päikesekaitsekile) – karastatud peab olema õuepoolne klaas. Toapoolne (ja 3-kordses paketis keskmine) klaas on riskivabamad, aga 100% välistatud pole.

- Toapoolsele pinnale kleebitav kile (nt nutikile, aga ka turvakile või päikesekaitsekile – karastatud peab olema toapoolne klaas ja soovitav on riski maandamiseks ka 3-kordses paketis keskmine klaas lasta karastada. Õuepoolne klaas on riskivabam, aga 100% välistatud pole.

Lisaks tasub aknaid-uksi tellides mõelda ka võimalusel ette, kas üldse on asjakohane lisakilede kasutamine või saab juba päikesekaitse, turvalisuse jm funktsioonid lahendada spetsiaalsete klaasidega.

AKNAKATTED (sh klaaside vahelised)

Kui on soov kasutada klaaside vahelist ribikardinat, siis –

- 2-kordses paketis peavad olema karastatud mõlemad klaasid;

- 3-kordses paketis peab olema karastatud keskmine klaas ja soovitavalt toapoolne. Õuepoolne klaas on riskivabam, aga 100% välistatud pole. Klaasitootja vaikimisi soovitus on siiski ka 3-kordses paketis karastada kõik 3 klaasi.

Toa poolsel küljel tuleb aknakatteid (kardinad, voldikkardinad, rulood jmt) paigaldades järgida järgmist:

- Ohutu vahe klaasipinna ja kardina/ruloo vahel on 50 mm – sel juhul pole klaasi karastus vajalik.

- Kui kardin/ruloo on vahetult klaasi/raami vastas, siis on vajalik, et toapoolne klaas oleks karastatud. Õuepoolne (ja 3-kordses paketis keskmine) klaas on riskivabamad, aga 100% välistatud pole.

Vaata lisaks ka nt Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu termiliste pingete infolehte.

Tänapäeval jahedas kliimas elades on majade energiatõhusus oluline teema. Kui palju pean kütte eest maksma? Kus on ehituses energiatõhususse investeerimise ja kasutuse käigus kütte kulu kokkuhoiu omavaheline mõistlik tasakaal? Sellel mündil on ka teine külg, mis on seotud hoonete jahutamise vajadusega ja sellest tuleneva täiendava energiakulukusega. Eriti oluline on see suurte klaasfassaadide puhul, kuid ka niiöelda moodsa arhitektuuriga elamutel annavad täna tooni suured (teinekord lausa tervete seinte suurused) avatäited, mis muudavad eriti päikesepoolsetel külgedel ülekuumenemise reaalseks teguriks, mida hoone energiabilansi juures tuleb arvestada.
Üldjuhul ei huvita inimest aknad ja uksed kui asjad iseenesest, vaid need omavad tähtsust maja (kodu) kontekstis. Aga käesoleva artikli puhul piiritlen teema siiski kitsamalt akendega ja samuti käsitlen eeskätt soojusjuhtivusest tulenevaid energiatõhususe teemasid.

Tulles tagasi Väleki juurde: ennevanasti oli koopal üks (mõnel ilmselt ka mitu) ava ning hea kui üldse miski seda ava täitis. Olemasolu korral oli selle „avatäite“ eesmärk pigem eemal hoida kutsumata külalisi. Energiatõhususe osas oli lageda taeva alt koopasse kolimine, kus sai lõkke ääres istuda ja süüa valmistada, juba suur samm edasi.

Aken.

Teen teisegi suure sammu ja jätan mitu arenguetappi vahele: ühel hetkel elas inimene akende ja ustega majas. Olemuselt on aken jätkuvalt auk seinas: väiksem või suurem (mõnikord lausa enamik seina pinnast), aga igal juhul on tegemist avaga. Ülesandeid on sellel aval mitu: esiteks tahaks valgust tuppa. Järgmiseks oleks hea kui liiklus läbi ava oleks toas valdaja kontrolli all. Tahan, tuleb valgus tuppa; tahan, tuleb värske õhk sisse; sobib, siis võibolla lendab mõni asi hoopis aknast välja… Igal juhul on vaja avale täidet – ongi aken. Käepärane materjal – puit – sobib raamideks. Mingi materjal, mis laseb valgust läbi ja takistab muud liiklus kõlbab täidiseks. Traditsiooniline toode on täna klaasiga aken. Olgu siis puidust, plastist või metallist või veel millestki muust valmistatud raamidega.

Mugav ju oleks kui mingi osa aknast oleks avatav ja suletav – et ei peaks tervet akent eest tõstma kui sooviks värsket õhku. Mõeldud-tehtud: hinged ja muud sulused, tulemuseks avatava raamiga ja seina külge kinnitatud lengiga avatäide.

Ja selguse mõttes – ma teadlikult ei kirjuta luukidest!

Talvel on külm.

Üldjuhul ka muul ajal aastas esineb ilma, mida parema meelega tuppa ei laseks: külm, tuul, vihm, lumi jmt.

Üks raam ühe klaasiga võrdus tõke külma ja kurja ilma vastu. Aga prooviks kahe tõkkega? Pandi talveks teine raam aknale lisaks ja saadigi parem tulemus: kahe raami, kahe klaasiga aken, mis oli väga palju soojem. Et raam peaks kinni ja lahti käima, siis tehti raam väiksem – mahub lengi sisse ära. Niimoodi tekkivad aga ju vahed, kust tuul sisse puhub…. Pole probleemi - topime talveks kinni!

Ilmselt minu põlvkond veel mäletab, kuidas kodus aknaid topiti-kleebiti, et talvel tuul läbi ei puhuks ja kuidas ikkagi olid jäälilled akendel ning tuul tuppa kippus ja akna külma õhkasid.

Appi tuleb teadus.

Kui lihtne talupojatarkus enam ei aita, siis õnneks inseneride ja teadlaste leiutised on aidanud. Lihtsalt kahe klaasi asemel kasutatakse akendes tänapäeval valdavalt klaaspaketti. Aastaid on olnud peamine 2-klaasiline pakett.

Esiteks on selge, et õhk iseenesest on üsna kehv soojusjuht, seega igasugused soojustused alustades karusnahast ja lõpetades villade, penoplasti jmt materjalidega sisaldavad palju nn seisvat õhku.

Kaheraamsel aknal on kahe klaasi vahel suhteliselt suur distants, mis teeb võimalikuks sisemise klaasiga kontaktis oleva soojeneva õhu ülespoole liikumise ja välimise klaasi vastas jahtuva õhu allapoole liikumise. Tekkib justkui pidevalt toast „soojust välja kandev“ „mootor“: konvektsioon, mis on üks soojusülekande liike. Klaaspaketi funktsiooniks on vähendada klaaside-vahelist konvektiivset soojakadu. Lisaväärtusena on klaaspakett õhutihe – klaaside vahe on hermeetiliselt eraldatud väliskeskkonnast. Paketi paigaldamine raami on võimalik õhutihedalt ja kui veel „laisad“ inimesed mõtlesid välja tihendid, siis saab raami-lengi vahed tihedaks iga sulgemisega, ilma et peaks talve saabudes eraldi kleepimise-täitmisega tegelema.

Väike vahepala – värsket õhku tahaks!

„Sul vist keegi sugulane tegeleb ventilatsiooniseadmete müügiga!“ arvas üks tuttav kunagi kui vestlesime ventilatsioonist. Tema jaoks tundus kummaline, et akendega tegelev kodanik jahvatab muudkui ventilatsioonist.

Probleem nimelt selles, et hetkeks kui inimene on jõudnud talupojatarkuse ja teaduse najal eelmises alalõigus kirjeldatud aknani, ärkab ta reeglina hommikul oma magamistoas tundega, et „õhust võiks tükke välja lõigata“. Väga umbseks kipub elamine minema, sest majal on „kasukas“ ümber (loe: aurutõke, soojustus ja tuuletõke) ning aknad on paketi ja tihendiga, et talvel varbad ei külmetaks ning jäälilled vaadet ei kaunistaks.

Selleks, et toa õhk oleks hingamiskõlblik ja igasuguseid tervisehädasid ei tekitaks, on ventilatsioon ka vaja korda saada; st nõuetekohaselt projekteerida ja välja ehitada, olgu uuele või renoveeritavale hoonele. Ja mis renoveerimisse puutub, olgu kohe öeldud: ei PVC, alumiinium ega puitaknad „hinga“. Selle „hingamisega“ tegelesid vanad, tihenditeta aknad.

Üks eakas härrasmees kunagi väitis mulle: „Näete, noormees, mis kogu see õhutihedus ja ventilatsioon meiega on teinud: nii palju on allergiaid ja astmat ja mida kõike veel...“ Ma pole selle spetsialist, diskuteerimaks, millest kõik need tervisehädad johtuvad, kuid kuri kahtlus on, et pigemini ventilatsiooniga koonerdamisest. Värske õhk enamasti kedagi haigemaks ei tee.

Ironiseerides võiks veel korraks mõelda Välekile, kel oli tuli koopas. Kui õhutihedus, mida kaasaegsed ehitusnormatiivid maja välispiirdele ette näevad, on saatanast, oleks kõige tervislikum ju koopasse (või kuuse) alla tagasi kolida. Ühe teise teadusala esindajad võibolla äratavad varsti mammutid ka ellu ja nii võiks üsna Väleki hõimu kombel elada kui saaks seda endile lubada.

Kahest klaasitõkkest ei piisa.

Arusaamine, et inimkond tarbib üle (planeedi Maa) jõu, on olnud visa tulema. Pole muidugi välistatud, et kunagi tõesti leitakse odava(ma)d ja jätkusuutliku(ma)d energiatootmise viisid, aga igal juhul on tänuväärne suund muuta elamud energiatõhusamaks.

Abiks jälle teadus. Lisaks konvektsioonile – ringlev õhk klaaside vahel – ja külma tuule tuppa puhumisele, on oluline soojusülekande tegur ka kiirgus. Materjalidel on koostisest tingituna omane kiirgusvõime ehk emissiivsus. Kattes klaaspaketis ühe klaasi külje materjaliga, millel on väiksem emissiivsus kui klaasil, vähendatakse energia kadu veelgi.
Kolmas soojusülekande viis on soojusjuhtivus. Osad materjalid nt metallid on paremad soojusjuhid, teised (nt õhk ja puit) on väiksema soojusjuhtivusega.
Konstrueerime raamid, millel on väiksem energia kadu, kasutades materjale, millel on väiksem soojusjuhtivus. Lisame klaaside vahele argooni ja teeme paketi vaheliistu alumiiniumi asemel terasest või hoopis mõnest komposiitmaterjalist.

Kuskil on ikkagi piir ees ja jõuame tõdemuseni, et kolm on rohkem kui kaks ja paksem on parem kui õhem. Ehk siis lisame paketile ühe klaasi ja saame kaks seisva gaasikeskkonnaga kambrit ja tahtmise korral kaks madala emissiivsusega pinda ja energiasääst on veelgi suurem.

Ära viska raha aknast välja!

Ülal kirjeldatu on toonud meid tänaseks selleni, et aknatööstuses on standardiks muutunud 3-kordsete klaaspakettidega ja suhteliselt sügavate (mõõt õuest tuppa) raamidega aknad. On võimalik tagada toapoolsete pindade piisav temperatuur, et ei tekkiks jahedaid õhuvoole ja oleks mugav olla. Halb ilm ongi õues hoitud!

Kui palju on võimalik raha kokku hoida vahetades vanad aknad uute vastu? Lihtne küsimus, millele paraku ei ole lihtsat vastust.

Akende energiakulu ja aknavahetusega saavutatava kokkuhoiu juures sõltub väga palju sellest, millised on olemasolevad aknad, milliseid uusi soovitakse, kuidas on hoone küttesüsteemid lahendatud jne. Kokkuhoid seisneb selles, et sama sisetemperatuuri saavutamiseks ei ole pärast akende vahetamist vaja enam nii palju kütta. Uue hoone puhul on eeldatav energiakulu erinev lähtuvalt avatäidete valikust.

Nagu tõdesin sissejuhatuses pole käesoleva artikli raames võimalik arutleda teisel olulisel teemal – suurte klaaspindadega piiratud ruumi potentsiaalne ülekuumenemine päikese toimel. Olgu lihtsalt öeldud, et teatud olukorras võib ruumi jahutamisele kuluda energiat rohkem kui selle kütmisele. Igal juhul tuleb hoone targalt projekteerida, tagamaks energiatõhusust ja meeldivat sisekliimat.

Lõpuks mõned näited illustreerimaks erinevate akende energiatõhusust:

Nii on võimalik arvutada akende energiatarve kWh/m² aastas; leides enda kodu energiakandjate hinnad, saab arvutada kulud ja potentsiaalse säästu.

Kust on need numbrid võetud? Need on osalt oletuslikud: akende U-väärtused on sõltuvalt konstruktsioonist ja materjalidest erinevad. Aga nö oma klassi parimate akende soojusjuhtivused on ligikaudu sellised. Vana akna osas on oletus umbkaudseim. Päikeselt saadav lisaenergia ehk g-väärtus sõltub kasutatud klaaspaketi tüübist ja klaasi pindala osakaalust aknas. Õhulekke osas võiks 50 Pa rõhuerinevusel aken olla nii õhutihe, et leket mõõta pole võimalik. Aga ei pruugi olla…

Tabeli viimases veerus olev E (kWh/a) on leitud, kasutades Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstuudi juures tegutsenud Energiatõhusa ehituse tuumiklabori poolt välja töötatud valemit:

E = 120 * Uw – 220 * gw + 45 * L(50) (kWh/m² a),

kus

Uw – soojusjuhtivus (U-väärtus)

gw – päikesefaktor (g-arv)

L(50) – õhuleke 50 Pa rõhuerinevusel; mõõdetud sõltumatu labori poolt või „laenatud“ Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrusest õhulekkeväärtus 6,0 m³/hm².

Arvud 120, 220 ja 45 iseloomustavad Eesti kliimat nn baasaasta andmete alusel.

Päeva lõpuks tuleb teha otsus, kui palju raha aknast välja visata soovime.

Väline kondenseerumine tekib välimise klaasi keskele. Esialgu võib see olla ehmatav - eeskätt sügiseti ja kevaditi, kui õhuniiskus on kõrge ja õhk jahe, jahtub välimine aknaklaas niivõrd, et kattub kondenseerunud veega. Sisuliselt näitab see head soojusisolatsiooni: toasoe ei jõua välimise klaasini. Harvadel erandjuhtudel võib talvel temperatuuri järsul tõusul nullilähedaste miinuskraadideni juhtuda ka, et aken läheb väljast jäässe.

Sisemine kondenseerumine tekib sisemise klaasi servadesse - esmalt alumisele, siis külgmistele ja viimaks ülemisele servale. Taoline nähtus on tingitud sisemise klaasipinna jahtumisest allapoole toaõhu niiskussisalduse kastepunktist. Seega on siin kaks olulist tegurit, mida silmas pidada: toa õhu suhteline õhuniiskus ja sisemise klaasipinna temperatuur. Neile lisandub veel terve hulk küsimusi: milline on eluruumide niiskuskoormus - elanikud, tegevused, taimed jmt? Kuidas on lahendatud eluruumide ventilatsioon? Kui sügaval seinas paikneb aken? Kuidas pääseb soe õhk klaasipinnani?

Välimise kondenseerumise illustratsioon: toasoe ei ulatu välimise klaasini	Sisemise kondenseerumise illustratsioon: toas on liiga kõrge õhuniiskus

Uued aknad-uksed

Uute akende tellimisel soovitame tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele: 3-kordse klaasiga toodetel on parem soojaisolatsioon kui 2-kordse klaasiga toodetel. Sellest tulenevalt on 3-klaasiga tootel suurem tõenäosus välise kondentsi esinemiseks ja väiksem tõenäosus sisemise kondentsi esinemiseks. Viking Window soovitab kondentsi tekke riski vähendamiseks toapoolsel klaasiserval kasutada klaaspaketis nn sooja serva vaheliiste (Swisspacer; Chromatech), mille soojusisolatsioon on oluliselt parem kui alumiiniumist klaaspaketi vaheliistud. Samuti kasutame soojusisolatsiooni parendamiseks 3-kordses klaaspaketis kaht selektiivklaasi.

Olemasolevad aknad-uksed

Enne otsustamist, et teie akendega on midagi juhtunud, tuleks tähelepanu pöörata suhtelisele õhuniiskusele, mis peaks olema vahemikus Rh = 25...45%, ja ventilatsioonile, mis peab tagama siseõhu kvaliteedi. (Loe lisaks Terviseameti spetsialisti artiklit sisekliimast.) Sisemine kondenseerumine on nähtus, mis juhtub teatud keskkonnatingimuste kokkusattumusel sõltumata toote tüübist ja kasutatud materjalidest.

Toa täpse õhuniiskuse määramiseks ei ole kingitustepoest ostetud hügromeeter piisavalt hea. Ka Sinu enese tunnetus ei ole kuigi täpne mõõt toa õhuniiskuse määramiseks. Lausa vastupidi – inimkeha on tihti ekslik mõõdupuu õhuniiskuse määramisel ja selle tunnetust mõjutavad sageli teised mõjurid nagu tolm jms. Õhuniiskuse määramiseks tuleb kasutada professionaalseks kasutamiseks mõeldud hügromeetrit või kuiva ja niisket termomeetrit koos sinna juurde kuuluva diagrammiga.

Lisalugemist: artikkel kondenstist. Terviseameti koduleheküljel olevad uuringud.

Akende energiakulu ja aknavahetusega saavutatava kokkuhoiu juures sõltub väga palju sellest, millised on vanad aknad, milliseid uusi soovitakse, kuidas on hoone küttesüsteemid lahendatud jne. Kokkuhoid seisneb selles, et sama sisetemperatuuri saavutamiseks ei ole pärast akende vahetamist vaja enam nii palju kütta.

Järgnevalt mõned arvulised näited:

• vana kaheraamse kahe klaasiga akna soojusjuhtivus on suurusjärgus 2,5…3,0 W/m²K;
• uuel kahekordse klaaspaketiga aknal vahemikus 1,3…1,6 W/m²K;
• kui võtta arvesse õhulekked, päikesefaktori ja soojusjuhtivuse, siis võib vana akna aastane energiatarve olla suurusjärgus 450 kWh/m² aastas;
• uue kahekordse klaasiga akna energiatarve jääb aga suurjärku 75 kWh/m² aastas.
• Kui arvestada kokku hoone akende pindala ja kasutatava küttelahenduse kWh maksumus, siis on võimalik jõuda rahanumbriteni. Puukütte kasutamisel, kui eeldada, et kWh hind on suurusjärgus 0,05 EUR siis on kokku hoitud energia maksumuseks 20 m² aknapinna kohta 375 EUR.

Arvuta akende energiakulu:

Selleks, et leida ise oma akende energiakulu (või võrrelda sulle tehtud hinnapakkumisi) võid kasutada Tartu Ülikooli Energiatõhusa ehituse tuumiklabori poolt välja töötatud valemit:

E = 120 * Uw – 220 * gw + 45 * L(50) (kWh/m² aastas),
kus

Uw – aka soojusjuhtivus (U-väärtus)

gw – akna päikesefaktor (g-arv)

L(50) – akna õhuleke 50 Pa rõhuerinevusel; mõõdetud sõltumatu labori poolt.

Oluline valemi juures on see, et need andmed peab tootja hankima tunnustatud laboratooriumist: see tähendab, et akna konstruktsioon peab läbima katsetused. Kui õhulekke kohta pole tootjalt saada katselaboris mõõdetud tulemust oleks mõistlik kasutada Energiatõhususe miinimumnõuete määruses kasutatud õhulekkeväärtust 6,0 m³/hm² (vt. määrust Elektroonilisest Riigiteatajast ja määruse lisa nr. 9).

Kui oled huvitatud enamast lugemisest akende energiasäästu teemal, siis lae alla artikkel Kuidas valida hästi soojapidavad aknad? (495 kB; pdf)

Akende energiakulu arvutuste lihtsustamiseks oleme loonud Exceli töölehe. (29 kb; xls)

Tiffany vitraaž

Värvilisest klaasist lõigatakse välja kõik tükid. Iga tükk ääristatakse iseliimuva vaskfooliumiga. Seejärel asetatakse tükid joonise alusel kõrvuti ning joodetakse tina abil kokku. Tiffany tehnika võimaldab omavahel liita väga väikeseid klaasitükke ning moodustada keerukaid mustreid. Eriti hästi sobib tehnika looduslike motiivide ja lillemustrite puhul. Peamine erinvus klassikalisest vitraažist on see, et tiffani vitraažil on tinajooned varieeruva laiusega ning peenemad kui klassikalisel vitraažil.

Kilevitraaž

Kilevitraaž tehakse ühele klaastahvlile. Joonise abil kantakse klaasi ühele poolele iseliimuv tinariba. Klaas keeratakse ümber ning ettenähtud kohtadesse kantakse spetsiaalne värviline vitraaži kile. Seejärel kaetakse kileservad vastavalt alumisele tinajoonisele samuti tinaribadega. Kilevitraaž on visuaalselt sarnane teistele tehnikatele. Kuna joonis kantakse tervele klaasilehele, võimaldab see katta suuremaid pindu, ilma et klaas aja jooksul deformeeruks.

Lae alla Vitraažklaaside infoleht; 2.2 MB, pdf

Klaaspakett koosneb klaasitahvlitest (2 või 3), mis on omavahel ühendatud vaheliistu konstruktsiooniga ja hermeetiliselt tihendatud elastse mastiksiga. Klaasidevaheline ruum on täidetud reeglina argooniga. Paketi klaasid võivad olla erineva paksusega ja ka eri tüüpi.

Klaaspaketi valimisel tuleks lähtuda konkreetsest hoonest, ümbruskonna oludest ja enda soovidest. Klaaspakett, mis sobib hästi ühele hoonele, ei pruugi teise hoone jaoks olla parim.

Tähelepanu tuleks pöörata järgmistele omadustele:

• energiasäästlikkus,
• ohutus purunemisel,
• mürasummutavus,
• päikesekaitse.

Energiasäästlikkus

Soojus kandub üle kolmel viisil: soojuskiirguse, konvektsiooni ja soojusjuhtivuse teel. Ligi 2/3 soojusest kandub toast välja soojuskiirguse kaudu.

Soojapidavad klaasid vähendavad maja küttekulu. Vikingi akna puhul saab soojuse toast õue kandumist vähendada klaaside ja sobiva paketi vaheliistu materjali (alumiinium või plastik) valikuga. Argoon on Viking Window akende ja uste klaaspaketis standardvalikuna.Soojakao vähendamiseks kasutatakse paketi koostises nn. selektiivklaasi - 2-kordse klaaspaketi puhul kasutab Viking ühte, 3-kolmekordse klaaspaketi puhul kaht selektiivklaasi. Selektiivklaasi üks pind on kaetud soojuse läbilaskvust piirava metalloksiidikihiga. Kõrvaloleval skeemil on kirjeldatud selektiivklaasiga paketi tööpõhimõte. Seda tüüpi klaas soojeneb sama kiiresti kui tavaline, kuid kiirgab ruumist välja vähem soojust.

Klaasidevahelise ruumi täitmine argooniga vähendab paketisisest konvektsiooni ja sellega koos soojuse ülekannet.

Klaaspaketi soojusjuhtivust (soojapidavust) tähistatakse U-väärtusega (Ug). Mida väiksem U-väärtus, seda parem on soojapidavus.

Ohutus purunemisel

Ohutuse suurendamiseks saab akna klaasipaketis kasutada kas lamineeritud või karastatud klaasi.

Lamineeritud klaas on purunemise korral inimese jaoks ohutu. Lamineeritud klaasi kihtide vahel on kile. Klaasi purunemise korral jäävad killud tavaliselt kile külge ega pudene laiali.

Karastatud klaas mureneb purunemise korral paljudeks väikesteks tükkideks, mis minimeerib vigastuste tekke ohu.

Karastatud klaas	Lamineeritud klaas

Mürasummutavus

Tiheda liiklusega tänava, raudtee, lennujaama või kiirtee ääres asuva hoone akendel tasub kasutada müra summutavat klaasi. Mürasummutavus oleneb Vikingi aknas järgmistest teguritest.

Paketi klaaside erinev paksus: erineva paksusega klaasidest pakett ja asümmeetriline konstruktsioon tõhustavad heliisolatsiooni.

Klaaside lamineerimine: lamineeritud klaasis kasutatakse kahte või enamat klaasikihti. Müra summutamise seisukohalt sobib klaasikihtide vahele vaik. Klaasi mürasummutavust mõõdetakse mürasummutusindeksi Rw väärtusega, mida väljendatakse detsibellides (dB). Mida suurem on vastav näitaja, seda paremini klaas müra summutab.

Päikesekaitse

Kevadel ja suvel võib ruumi temperatuur päikesekiirguse suure hulga tõttu kiiresti tõusta. Hoonetel, mille fassaadis on suured klaaspinnad võib jahutuseks kuluv energia kogus isegi ületada talviseks kütmiseks kuluva energia hulga. Kui soovitakse hoida madalamat temperatuuri, tuleks kasutada päikesekaitseklaase. Need on tavaliselt toonitud või spetsiaalse pinnakattega. Päikesekaitse selektiivklaasid tagavad samaaegselt hea soojusisolatsiooni (madal U-väärtus) ja madala päikeseenergia sisenemise ruumi.

Päikesekaitset väljendatakse väärtusega g või Sf. Mida suurem on g-väärtus, seda tugevam on nn. kasvuhooneefekt. Mida väiksem on g-väärtus, seda stabiilsem on ruumi temperatuur.

Klaaspakettide näitajad

Vikingi akendes on võimalik kasutada laias valikus eespool kirjeldatud klaase. Ühes klaaspaketis saab kombineerida eri värvi klaase ja ka vitraažklaase.

Alljärgnevalt on toodud Viking Window 2-kordse ja 3-kordse standardse klaaspaketi soojusjuhtivus (Ug) ja päikese kiirgustegur (g):

Värvimisel kanname tootele alusvärvi ja seejärel pinnavärvi, pinnale jääb näha värv ilma puusüüta. Katva värvi eelis on kaitse UV-kiirguse eest. Tagamaks pikaajalist värvi kestvust soovitame eelistada heledaid toone.

Toonlaki (nn. lasuur) kasutamise korral kantakse tootele esmalt kruntlakk ja seejärel pinnalakk. Lasuurviimistluse läbipaistvus on mõnevõrra väiksem kui peits-lakk viimistlusel. Sellest tulenevalt on tagatud parem UV-kiirguse vastane kaitse (kuid siiski mitte samaväärne kui värvil). Lasuurviimistlusele pakume suhteliselt heledaid toone.

Peitsiga toonimisel kanname tootele ühe peitsikihi ning kaks lakikihti, pinnale jääb näha ka puusüü.

Kasutatavate värvide ja peitside valik on lai. Värvitoone saab valida kataloogide (NCS, RAL jt.) järgi. Lasuuri- ja peitsitoone saab valida Viking Window toonikataloogi põhjal, millega on võimalik tutvuda ettevõtte müügiesindustes.

Toormaterjal

Vikingi aknad ja välisuksed valmistatakse kvaliteetsest männipuidust. Puitu valides lähtume Põhjamaades kehtivatest puidu kvaliteedi kriteeriumidest A1–A3. Sellise kvaliteediga puit on tihe, mis tuleneb aeglasest aastasest juurdekasvust. Sobiv materjal moodustab vaevalt 3–5% kogu saematerjali valikust. Üksikud väikese läbimõõduga oksakohad ei nõrgesta toodet, kuid annavad sellele kordumatu loodusliku omapära.

Kuna akende ja uste välispind peab vastu pidama rasketes ja vahelduvates ilmastikuoludes, siis on siingi saematerjali valikul tähtis roll. Ümarpuidu keskosas on tihedam ja ilmastikukindlam lülipuit. Tänu õigesti valitud saematerjalile moodustab vähemalt 60% kasutatava materjali ristlõikest looduslike kaitseomadustega lülipuit.

Liimtoorik

Vikingi toodete puitdetailid valmistame kihilisest liimpuidust. Selline lahendus annab tooteosadele parema kujukindluse ja tasakaalustab puidu pinged. Kuni 2 m pikkustel detailidel on nähtavatel pindadel terviklamellid*. Nii säilib puidu naturaalsus. Liimpuidutoorikute valmistamisel on kasutatud loodussäästlikku ja veekindlat PVA-liimi.

Puidu kaitse

Lagundava UV-kiirguse eest kaitseb puitpinda vastavalt kliendi soovile valitud viimistlus. Viking Window pakub valikus katvaid värve, toonlakke (lasuurviimistlus) ja peits-lakk viimistlust. Lisavõimalusena võib ka otsustada puitalumiinium toodete kasuks.

Kasutatav vesialuseline puituvärv ja lakk on elastne, töötades kaasa puidu "mängimisega". Samas on tavatingimustel tagatud puidu "hingamine" st. niiskuse regulatsioon läbi värvikihi.

* Pikemate kui 2000 mm detailide puhul võib esineda vähesel määral sõrmjätku.

Mida ütleb ISO 14001 sertifikaat meie ettevõttest:

• oleme võtnud endale vastutuse oma tegevusest ja tootest lähtuva keskkonnamõju eest;
• oleme seadnud endale eesmärgid vähendada ja ennetada meie tegevusest ja tootest lähtuvat saastet;
• oleme usaldusväärne partner.

Mida ütleb ISO 14001 sertifikaat meie tootest:

• Vikingi aken ja uks valmivad protsessi tulemusena, mille keskkonnamõju on kontrolli all – me teame, mida me teeme;
• Vikingi aken ja uks valmivad protsessis, mille keskkonnamõju aja jooksul väheneb.

Mis on Vikingi sõnum kliendile:

• Vikingis töötavad keskkonnateadlikud inimesed;
• Vikingi tootmisprotsess on keskkonnasõbralik;
• Vikingi aken ja uks on inimsõbralik, keskkonnasõbralik ja kõrge kvaliteediga;
• Viking loob püsiväärtusi ja soovib olla osaks säästvast tulevikust, pakkudes kõrget kvaliteeti ja puhast elukeskkonda.

Viking Window AS ja ISO 14001:

ISO 14001 on rahvusvaheline keskkonnajuhtimissüsteemi standard, mis esitab nõuded ettevõtete (ja ka mistahes muud tüüpi organisatsioonide) keskkonnategevuse korraldamiseks. ISO 14001 sertifikaat ei ole toote sertifikaat. 2005. aasta maikuus viis DNV Eesti läbi keskkonnasüsteemi sertifitseerimisauditi, mille tulemusena väljastati meile juunikuus ISO 14001 sertifikaat. Oleme esimene Eesti puitakende tootja, kelle tegevus on sertifitseeritud ISO 14001 standardi kohaselt.

Mis täna toimub:

• materjalikasutus – puit, vesialuselised liimid ja viimistlusvahendid;
• tootmise efektiivsus – ajaühikus valmistame rohkem tooteid, mis tähendab energia kokkuhoidu (valgustus ja soojus);
• parima võimaliku tehnika rakendamine – materjali ja energiakasututse efektiivsus (vähema kuluga on võimalik rohkem toota);
• jäätmete sorteerimine ja taasakasutamine – kogudes eraldi puidu-, metalli-, paberi-, papi- ja pakendijäätmed vähendame raiskamist;
• meie poolt kliendile tarnitud pakendatud kauba pakendijäätmete kogumine ja taaskasutamine toimub koostöös OÜ Eesti Pakendi Ringlusega.
• Vikingi kliendil on võimalik pakendist tasuta vabaneda

Viking Window AS teeb koostööd OÜ'ga Eesti Pakendi Ringlus. Vikingi kliendil on võimalik pakendist tasuta vabaneda. Selleks ei ole tarvis teha muud, kui otsida üles lähim OÜ Eesti Pakendiringlus (EPR) tähistust kandev konteiner, mille sisse saab panna kile ja mille kõrvale ladustada puidust alused. Tegutsevad prügilad võtavad samuti Viking Window AS pakendit EPR'i jaoks vastu.

Jäätmete käitlemise ja ladestamise eest inimene ise maksma ei pea. EPR on organiseerinud koostöös jäätmekäitlejatega pakendimaterjali kogumise ja taaskasutamise. Tulemuseks on kõigi jaoks puhtam elukeskkond. EPR'i üleriigilise kogumisvõrgu konteinerite asukohtadest saate otsida omale lähima siit.

Täiuslik toormaterjal, tipptasemel tarnijad

Kasutame parimat materjali, sest vaid sellest saab valmistada tõeliselt häid tooteid. Akende ja uste jaoks tarnitav puit on kõrge kvaliteediga ning muud komponendid pärinevad turuliidritelt. Teeme koostööd vaid oma valdkonna parimatega – Pilkington, Saint-Gobain, Fix, ASSA ja DFDS on nimed, mis ei vaja erilist reklaami.

Arendus- ja uurimistegevus

Firma investeerib uuenduslikku tootmistehnoloogiasse ja ajakohastesse tehnilistesse lahendustesse. Samal ajal oleme pühendunud oma töötajate arendamisele: regulaarse väljaõppe raames toimuvad mitmesugused koolitused ja treeningud.

Katsetame järjepidevalt toodete vastavust esitatud nõuetele. Oleme kontrollinud oma toodete omadusi Rootsi SP-s, Norras ja Taanis Århusi testimiskeskuses. Uudseid lahendusi proovime läbi oma katsestendil.

Kvaliteedikontroll

Materjali kättesaamisel kontrollime selle vastavust nõuetele, järelevalve jätkub kogu tootmisprotsessi vältel. Enne kliendile üleandmist läbib põhjaliku kontrolli ka valmistoode.

Pöörame suurt tähelepanu vigade ja eksimuste vältimisele: töö pidev kontroll tagab selle, et iga klient saab toote kätte lubatud tähtajal ning see toode vastab kõigile kvaliteedinõuetele.

Paindlikkus

Meil on kliente Rootsis, Norras, Taanis, Soomes, Islandil ja Jaapanis. Kuna erinevad turud seavad meie toodetele rohkesti spetsiifilisi nõudmisi, oleme juba kogenud ja tõestanud, et suudame töötada paindlikult, lähtudes tellija soovidest.

Klientide tagasiside

Korraldame regulaarselt püsikliendiuuringuid arhitektide, kinnisvaraarendajate, ehitusfirmade ka lõpptarbijate seas. Nii saame tagasisidet oma toodete kvaliteedi kohta ja uusi mõtteid, kuidas arendada tooteid just tellijate soovidest lähtuvalt.

Kvaliteetne aken

Kuidas väljendada akende kvaliteeti mõõdetaval kujul? Paljud Euroopa riigid on kehtestanud ehitistele standardiseeritud toimivusnõuded, millele kasutatavad materjalid peavad vastama. Akendele ja ustele (avatäidetele) on alates 2010.a. veebruarist kohustuslik CE-märgistus vastavalt standardile EN14351.

Akende ja uste puhul tähendab see, et nende toimivusomadused peavad katselisel kontrollimisel vastama teatud minimaalsetele väärtustele. Millised on need minimaalsed väärtused on riigiti erinevad, sõltuvalt kohalikust kliimast. Akna peamiseks ülesandeks on hoida halb ilm väljas ja säilitada normaalset sisekliimat. Seega on peamised akna omadused, mida mõõdetakse ja/või modelleeritakse enamasti järgmised:

• soojusjuhtivus - nn. U-väärtus (Uw; W/m2K);
• vastupanu tuule koormusele - klassifikatsioon väljendab raamide läbipainet koormuse all;
• õhupidavus - klassifikatsioon väljendab õhuleket m3/hm2;
• veepidavus - klassifikatsioon väljendab veelekete esinemist välisrõhul 0...600 Pa (paskal) ja vajadusel enam;
• heliisolatsioon - tulemus (Rw; db) väljendab detsibellides helisummutuse määra.

EN14351 standardi reegleid järgides teostab tootja (või toote turustaja; nt. kui keegi müüb X riigis Y tootja valmistatud tooteid) nn. tüübikatsetused ja koostab tulemustele tuginedes vastavusdeklaratsiooni ja väljastab oma tootele CE-märgistuse. Avatäidete puhul (va. tuletõkkeaknad ja -uksed) on oluline meeles pidada, et CE-märk ei ole CE-sertifikaat, selles tähenduses, et seda ei väljasta tootjale keegi kolmas osapool*. Akende ja uste jaoks on kehtestatud süsteem, mille raames tootja ise deklareerib oma toodete omadused tuginedes katsetulemustele.

Nagu juba ülal mainitud, kehtivad riigiti erinevad minimaalsed toimivusnõuded. Tuginedes Eesti kliimaoludele (peamiselt tuule kiirus) ja üldisele energiasäästu taotlusele (energiatõhususe miinimumnõuded uutele ehitistele) on Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu avatäidete töörühm välja töötanud seisukohad, millistele näitajatele vastavaid aknaid saab Eesti oludes lugeda kvaliteetseteks. Alltoodud tabel esitab sellest kokkuvõtte:

Ruumide tüübid:

A1 - Mitteköetav ruum (hoone ainult ajutiselt köetavate ruumidega, tuulekoda);

A2 - Ajutiselt köetav hoone ja hoone mille baastemperatuur <10oC (köetav ladu, suvemaja, tööstushall);

A3 - Pidevalt köetav ruum - eramu (eramud ja korrusmajad kuni 8 korrust);

A4 - Pidevalt köetav ruum - kõrghooned (korrusmaja korrused alates 9. korrusest);

A5 - Pidevalt köetav ruum - avalikult kasutatav hoone (büroo- ja ärihooned, avalikud hooned).

Viking Window aknad

Viking Window pakub oma kliendile lahendusi, mille toimivuses ollakse veendunud - tootearenduse käigus teostatakse ettevõtte oma katsestendis ilmastikukatsed ja modelleeritakse akende soojusjuhtivus. Seejärel teostatakse sõltumatud katsetused akrediteeritud laboris. Tulemuste alusel koostatakse toodetele vastavusdeklaratsioon ja väljastatakse CE-märgis.

Kasutuskohad

• Välisuksed - reeglina lingiga (käepide) ja võtmega lukustatava südamikuga (toapoolsel küljel alternatiivina pöördnuppp nn liblikas); klaaspaketi olemasolu ja suurus varieerub - klaasi otstarve on võimaldada ukse esise nägemist või üksnes disaini element.
• Rõduuksed - reeglina lihtsama, aknalaadse sulusega, aknataolise käepidemega (mis võib olla ainult toapoolne) ja lukustust kasutatakse harvem (peamisel läbiva käepideme olemasolul); kõige sagedamini kasutatakse maksimaalses võimalikus mõõdus klaasi, sest toode võib asendada ka osaliselt akna funktsiooni valgusavana.
• Lükanduksed - nagu nimetus ütleb, siis erineb nende avanemine tüüpilisest külgsuunas (pöörd) avanemisest - avatav ukseraam liigub paralleelselt seinaga.

Välisukse näide	Rõduukse näide	Lükandukse näide

Ukselehtede arv

1-poolne uks	2-poolne uks

Kilpuksed ja profiiluksed

Kilpukse lõige	Profiilukse lõige

Kilpukse leht (avatav osa uksest) valmistatakse spetsiaalsest soojustusega uksetoorikust, mille mõlemal küljel on mitmekihiline spoon koos niiskustõkkega. Tänu arenenud CNC puidutöötlustehnoloogiale on võimalik freesida ukse pinnale erinevaid mustreid ja lõigata klaasiavasid.

Profiilukse leht valmistatakse kokku monteeritud liimpuidust detailidest. Tekkinud raamseotise avasid saab täita kas klaaspaketi või soojustatud tahvlitega:

Uuri lisaks:

Kilpukse mudelivalik

Profiilukse mudelivalik

Kilpukse standardmudelid

• Standardmudeli järgi toodetud kilpuksed on mõõduvahemikuga laius 880-1078 mm ja kõrgus 2040-2300 mm.
• Ukse disaini, klaasi suuruse ja suluse tüübi valikud on kirjeldatud allpool illustratsioonidel.
• Soodsam hind.
• Täpsem info müügiesindajalt!

Tutvu meie mudelivalikuga siin: pildile klõpsates avaneb detailsem galerii.

PR.100	PR.109	PR.110	PR.111	PR.112 **	PR.113	PR.114 **

NB! Piltidel on kujutatud toote illustratsioon - täpsed viimistluse toonid, klaasi tüübid ja suluse valikud võivad detailides illustratsioonist erineda!

** Sooned (muster) mõlemal küljel