(Ja nende riskide maandamine…)

Ilus, kena suvepäev või kevadhommik, päike paistab aknast (või uksest) sisse ja korraga kostub klaasist "krõps" ning sellele ilmub pragu või lausa mitu. Tootja poole pöördunud inimene kuuleb vastust: "See on termopurunemine..."

Klaasi purunemine termiliste pinge tõttu ei ole garantiiga kaetud nähtus, sest see ei ole toote mittevastavus, vaid klaasi kui materjali omadustest tingitud nähtus. Kui klaas kuumeneb (ja eriti kui klaasi erinevad piirkonnad kuumenevad erinevalt), siis tekkivad klaasis pinged, mis võivadki põhjustada purunemise. Tüüpilised riskitegurid on toa poolt klaasi vastu asetatud või sattunud objektid, kuid ka klaasi pinnale liialt lähedal olevad aknakatted (rulood, kardinad). Sarnaselt võivad termilisi pingeid põhjustada hoone välisosade varjud ja erinevad klaasidele kleebitavad lisafunktsioone pakkuvad kiled (nt turvakiled, päikesekaitsekiled). Iseloomulikud tundemärgid on mõra algus klaasi serva suhtes täisnurga all ja klaasi pinnal tekkiv looklemine. Samuti võib tugevamate pingete korral olla mõra alguses nn purskkaevu efekt, mille puhul ühest punktist lähtub mitmeid mõrasid.

Mida siis teha?

Kardinaid või muid aknakatteid planeerides arvesta ohutu paigaldusvahega - minimaalselt 50 mm klaasi pinnast toa poole, mis võimaldab õhu liikumist ja klaasi pind ei kuumene üle.

Hoone projekteerimisel tuleb võtta arvesse võimalikke varje. Ettevaatlik tuleb olla sügavate lodžade, laiade räästaste ja karniiside korral. Kõrged ja avatäited (nö maast-laeni aknad, klaasuksed), millel on suured klaasipinnad tuleks tellida juba ohutuse huvides karastatud klaasidega, mis purunemisel ei tekita suuri, teravate servadega klaasikilde. 

Järgnevalt mõned konkreetsemad näpunäited:

Ainus 100% kindel viis termopurunemise vältimiseks on karastatud klaasid kogu paketi ulatuses (toapoolne, õuepoolne ja 3-kordses paketis ka keskmine klaas).

KLAASIDELE KLEEBITAVAD KILED

- Õuepoole kleebitava kile puhul (nt turvakile või päikesekaitsekile) – karastatud peab olema õuepoolne klaas. Toapoolne (ja 3-kordses paketis keskmine) klaas on riskivabamad, aga 100% välistatud pole.

- Toapoolsele pinnale kleebitav kile (nt nutikile, aga ka turvakile või päikesekaitsekile – karastatud peab olema toapoolne klaas ja soovitav on riski maandamiseks ka 3-kordses paketis keskmine klaas lasta karastada. Õuepoolne klaas on riskivabam, aga 100% välistatud pole.

Lisaks tasub aknaid-uksi tellides mõelda ka võimalusel ette, kas üldse on asjakohane lisakilede kasutamine või saab juba päikesekaitse, turvalisuse jm funktsioonid lahendada spetsiaalsete klaasidega.

AKNAKATTED (sh klaaside vahelised)

Kui on soov kasutada klaaside vahelist ribikardinat, siis –

- 2-kordses paketis peavad olema karastatud mõlemad klaasid;

- 3-kordses paketis peab olema karastatud keskmine klaas ja soovitavalt toapoolne. Õuepoolne klaas on riskivabam, aga 100% välistatud pole. Klaasitootja vaikimisi soovitus on siiski ka 3-kordses paketis karastada kõik 3 klaasi.

Toa poolsel küljel tuleb aknakatteid (kardinad, voldikkardinad, rulood jmt) paigaldades järgida järgmist:

- Ohutu vahe klaasipinna ja kardina/ruloo vahel on 50 mm – sel juhul pole klaasi karastus vajalik.

- Kui kardin/ruloo on vahetult klaasi/raami vastas, siis on vajalik, et toapoolne klaas oleks karastatud. Õuepoolne (ja 3-kordses paketis keskmine) klaas on riskivabamad, aga 100% välistatud pole.

Vaata lisaks ka nt Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu termiliste pingete infolehte.